HAKRIBI KORUPSAUN KOLUSAUN NEPOTISMU
Hapara korupsaun!, se O lakohi naukten sira goza...
KONTRA PENSAUN VITALISIA
“Lucia Lobato Tinan 5 hela iha Becora”

Thursday, December 13, 2012

Lucia Lobato Tama Prizaun Tinan 5

 [STL, 13 Dezembru 2012]
DILI - Desizaun Tribunal Rekursu haforsa desizaun Tribunal Distritu Dili no aumenta mos pena prizaun husi tinan 3,6, ba tinan lima ho indimizasaun osan rihun 4.

Tuir Fonte STL iha Tribunal Distritu Dili katak sira simu ona desizaun husi Tribunal Rekursu nebee laos deit haforsa, maibe aumenta mos pena prizaun husi tinan tolu ho balun ba tinan lima no selu indimizasaun ho osan $ 4.000.

Krime nebee Lucio Lobato hanesan Ministra Justisa, komete maka halo partisaun ekonomia ho negosiu nebee kategoria halo korupsaun hodi halakon osan estadu hamutuk $ 97.350 dollar amerikanu.

Lucia Lobato assume kargu ou ministra Justisa iha Governu Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) iha loron 8 Agustu 2007 too 8 Agustu 2012. Lucia Lobato mos pernah sai kandidatu ba prezidente Republika iha biban eleisaun prezidensial tinan 2007, maibe nia votus latoo atu avansa ba segunda fase ronda eleisaun prezidensial.

Lucia Lobato mos nakonu ho ran luta nain, hamutuk ho maun alin sira familia Lobato hanesan, Prezidenti Nicolau Lobato, Ministru Defeza no Ministru Interior Rogerio Lobato no Vise Ministru Saude Luis Lobato, luta atu lori Timor ba ukun aan. Maibe tragis mos iha tempu ukun aan Lobato nain rua tama prizaun, Rogerio Lobato no Lucia Lobato.

Justisa lafihir koor politika, justisa atu lia los no justisa atu hatudu dalan los. Tanba nee, Lucia Lobato hein loron deit ona atu tama prizaun, maske tanba segredu justisa, Tribunal Distritu Dili sei bele fo sai ba publiku kona ba akordaun Tribunal Rekursu nee. “Ami seidauk bele fo sai akordaun nee, tanba segredu justisa,” dehan fonts nee ba STL iha Tribunal Distritu Dili, Kuarta(12/12).

Tuir fonts nee katak akordaun TR sei notifika uluk Defensor, Prokurador, no arguidu. Hafoin ida nee maka Tribunal Rekursu, haruka despaisu ba Tribunal Distrital hodi halao ezekusaun.

Tuir fontes, desijaun ne’e, laos fasil no buat hotu iha segredu justica, maske sira hatene mos seidauk fo sai ba publiku kona ba desijaun ikus TR nian kona ba kaju Lucia lobato nian.

“Ami laos lakohi fo sai, maibe buat nebe segredu justica ami labele fo sai, maske ami hatene mos ami labele fo sai uluk,”dehan fonts nee. Lucia Lobato nudar eis Ministra da Justica, hamutuk ho arguido Antonio Freitas nudar aprovijionamentu nebe hetan akuzasaun forte husi Ministeriu Publiku kona ba krime falsifikasaun dokumentus, hodi sosa farda ba guarda Prizioneiru sira. Ho akuzasaun Ministeriu Publiku nee, Juis Tribunal primeira instansia kondena Lucio Lobato ho pena prizaun tinan 3.6, maibe Arguida la konkorda ho desijaun Tribunal Dili no arguida rekore hodi halo rekursu ba TR. Desizaun ikus ho akordaun TR nian kondena Lucia Lobato ho pena prizaun tinan lima.

Entertantu arguido Antonio Freitas nudar eis direitur aprovizionamentu Ministeriu Justica mos senti triste tebes tamba, TR kondena nia maske antes ne’e TDD absolve nia 100% husi akuzasaun MP.“Karik hau ema laos mate restu no luta nain ida diak liu kaer hau ba hatam deit ona ba komarka labele halo hau ba mai, tamba iha momentu neba hau halao deit servisu nebe hau nia superior haruka, tamba saida mak hau tenki hetan kondenasaun nee,”dehan arguido Antonio Freitas. nes

Wednesday, December 12, 2012

KAK Mesak La Bele Kombate Korupsaun


DILI-Atu kombate korupsaun iha rai laran, presiza entidade tomak nia kolaborasaun. Korupsaun nee hariku parte balun deit, tan nee Timor-oan tomak tenki fo kontribuisaun hodi kombate korupsaun.

Komisariu Komisaun Anti Korupsaun (KAK), Adertito de Jesus, hanoin katak, importante liu atu kombate korupsaun mak entidade tomak tenki kolabora diak ho KAK.

Tuir Aderito, iha loron hirak liu ba koalia ona ho Komisaun A iha Parlamentu Nasional atu koalia efetivu liu tan, tamba atu tau espiritu kolaborasaun ida nebe importante atu kombate korupsaun iha nasaun Timor-Leste.

“Ita tau espiritu kolaborasaun importante tebes atu kombate no prevene korupsaun iha rai laran, no mos halo kolaborsaun ho ita boot (media, red) sira," esplika Aderito ba jornalista foin lalais nee iha Hotel Timor.Nia hatutan, KAK responsabiliza ba deit Parlamentu Nasional, maibe la responsavel ba Prezidente Republika no governu.

“Ami mos presiza hamutuk ho sira (Parlamentu) atu hadia mekanizmu asset deklarasaun, karik membru governu sei halo tuir lei numeru 7/2007 no sei hatoo ba Tribunal Rekursu, mas ita seidauk iha dalan atu halo verifikasaun,” dehan Aderito.

Komisaun A Parlamentu Nasional, tuir Aderito, mos iha hanoin atu halo meja redonda ho sira, hodi hare kestaun deklarasaun asset rikusoin ulun boot sira nebe atu kaer kargu importante iha nasaun nee. lay (STL, 12 Dezembru 2012)

Saturday, December 8, 2012

Dom Basilio: TL Katolika Numeru Um Korrupsaun mos Numeru Um


Tempo Semanal – Baukau, 08/12/2012

Bispo Diosese baukau, Dom Basilio io Nasimento hateten katak maske iha timor Leste mairia ninia emar katolika numeru dahuluk iha mundo maibe mos numeru um iha lala’ok aat hanesan Korrupsaun. Bispo Basilio hateten lian hirak ne’e iha ninia omilia durante de misa ba ordenasaun padre foun sira iha kolegio fatumaka Baukau, ohin (08/12) dader

Iha sarani lubun bo’ot ninia let marka mos presença husi ulun boot parlamentu RDTL no membro kinto governu konstitusional balun hanesan ministru edukasaun ho sekretariu do Estadu ba eletricidade. Maibe Bispo ne’e ho lian maka’as no kmanek hodi fakar sai aktu KKN ne'ebe dala barak liu komete husi ukun nain sira ne’ebe ka'er hela pozisaun xafe balun iha nasaun ne’e.

Amo Bispo Nasimento konta tuir istoria viajen ne’ebe nia halo ba rai liur iha fulan oetobru. Nia haktuir katak wainhira nia hasoru malu ho ninia belum bispo sira seluk ema sempre hahi Timor oan sira nia espiritu maibe Dom Basilio ne'ebe maka urgulho los ne'e hateten katak buat ne'ebe ema hahi ne'e loos mas ninia fuan sente katak, “ Timor Leste nasaun ne'e katolika numru um, korrupsaun mos numeru um.”

Membru governu sira barak maka komete hela atetude Korrupsaun, Nepotismu no Kolusaun maske dala barak sira ibun sempre koalia kona ba transparência no akauntabilidade. Iha kazu lubun ida maka rejista iha Tribunal kontra eis membru governu balun no fungsionariu publiku sira seluk. Maske esforsu barak maka halo ona maibe KKN iha nasaun foun ne'e buras liu tan.

Aban loron (09/12) Timor Leste mos sei celebra loron mundia combate dengue KKN ne’ebe membro Governu nasaun ne’e ninia barak mos nani hela iha laran. Tuir orariu ne’ebe foo sai husi Komisaun Anti Korrupsaun dehan katak ceremonia refere sei halao iha besik halihun eis kodim ninia sorin no sei marka mos presença husi nai ulun sira iha nasaun ne’e.

http://temposemanaltimor.blogspot.co.uk/2012/12/dom-basilio-tl-katolika-numeru-um.html

Thursday, October 4, 2012

Povu Hein Desizaun Final Kazu Lucia Lobato

STL, 4 Outubro 2012

DILI - Kazu Eis Ministra Justisa, Lucia Lobato, nebee ninia prosesu kontinua ba Tribunal Rekursu, too oras nee seidauk iha rezultadu. Povu kontinua hein rezultadu ikus husi kazu nee. Alende nee, povu mos hein desizaun final husi kazuEis Administrador Distrito Dili, Ruben Braz nomos Diretor Organizasau Naun Govermental (ONG) LABEH, Cristopher Henrry Samson, nebee hatama mos rekursu ba Tribunal Rekursu.

Vice Prezidente Parlamentu Nasional, Adriano do Nascimento husu ba tribunal atu prosesa kazu nee, para Timor-oan hotu bele hatene sidadaun nain tolu nebee deskonfia nee sala ou la sala. Kuandu la prosesa mak bele esklui sidadaun hirak nee ba sira nia atividade.

“Timor-oan tomak hatene sidadaun nain tolu nee (Lucia Lobato, Roben Braz, Cristopher, Red) katak, sira arguidu nebee deskonfia naok orsamentu estadu ninian, mas kestaun mak tribunal seidauk desidi loos ou lae,” dehan Adriano ba jornalista iha Parlamentu Nasional, Kuarta (03/10).

Nia dehan, Timor-oan tomak hakarak kuandu atu lori ema ida ba iha tribunal, tenki iha serteza katak ema nebee deskonfia sala ou loos, maibe desizaun tribunal mak sei disidi tamba kazu hirak nee too ona iha Tribunal Rekusu.

“Husu ba tribunal atu prosesa lalais no labele rai no budu buat nee too ikus ita fo mensajen nebee laiha serteza de lei iha ita nia rai. Se kaundu tribunal hasai sidadaun nain tolu sala tama komarka, kuandu la sala livre atu nunee sira bele halao sira nia servisu,” katak Adriano.

Nia haree katak, sidadaun nain tolu nee moris iha inserteza nia laran, bele mos halo sira lakon direitu ba moris nian. Sira hakarak halo servisu ruma, maibe labele tamba sira nia kazu iha tribunal hela nomos atu ba estranjeiru mos labele.

Iha fatin hanesan, Prezidente Komisaun A Parlamentu Nasional, Carmelita Moniz, esplika, tribunal nebee aas liu iha Timor-Leste mak Tribunal Rekursu, tan nee hein atu nunee tribunal halo servisu didiak hodi hare ba kazu nebee iha.

“Ami labele intervene tribunal sira nia servisu, tamba desizaun tribunal ninian mak desizaun nebe aas liu hodi kumpri, tan nee hau husu ba tribunal atu halo ona julgamentu hodi asegura ema nia direitu, ba ema sira nebee mak sai vitima no arguidu,” dehan Carmelita.

Nia husu ba tribunal atu hasai ona desizaun, nunee Timor oan hotu hatene, durasaun tempu laiha, durasaun tempu ba deit arguidu sira nebee mak tama iha prizaun preventiva mak fo liu prioridade atu nunee ema labele hela iha prizaun ho ilegalmente.

Carmelita hateten, arguidu nain tolu la tama ba iha prizaun preventiva no liberdade kondisional, tan nee laiha limiti tempu ba ema nebee mak liberdande kondisional atu hetan desizaun final. lay

Wednesday, September 26, 2012

KAK Hasoru MJ, Informa Difikuldade Ne’ebé KAK Infrenta


STL, 26 Setembru 2012

Komisáriu Komisaun Anti-Korupsaun, Adérito de Jesus ho Adjuntu KAK José Neves hasoru malu ho Ministru Justisa (MJ), Dionísio Babo Soares hodi informa kona-ba difikuldade ne’ebé durante ne’e KAK hasoru.

Komisáriu KAK Adérito, ba STL iha edifisiu Ministériu Justisa Kaikoli Segunda (24/9) hateten objetivu hasoru malu ho MJ atu informa difikudade ne’ebé durante ne’e KAK hasoru hanesan edifisiu, tanba ne’e KAK husu autorizasaun ba MJ liu husi Sekretáriu Estadu Terras e Propriedade, atu bele fasilita fatin ne’ebé sufisente, nune’e KAK bele halo servisu ho di’ak.

“Ami iha diresaun barak tamba ne’e ami husu ba Ministru Justisa liu husi Sekretáriu Estadu Terras e Propriedade atu bele fasilita fatin ida ba ami, nune’e ami bele halo ami nia servisu ho diak” dehan Adérito.

Alende informa kona-ba difikuldade Komisáiru KAK mós informa tan funsionáriu KAK ne’ebé to’o agora sei limitadu, atu halo servisu liu-liu iha Investigasaun, tamba ne’e husu ba MJ atu bele enkaixa Formandu sira ne’ebé agora tuir hela formasuan iha Portugál ba KAK, bainhira hotu husi formasaun ne’e.

)* Suara Timor Lorosa’e

Thursday, September 20, 2012

Korupsaun Sai Hanesan Moras Nebe Grave No Hadaet Iha Rai Laran


STL, 20 Setembru 2012

Maximiano Boavida Pereira, S.I. Kom
Korupsaun laos buat foun nebe Nasaun ida nee infrenta, isu korupsaun hanesan isu nebe antigo verdade maibe sempre sai isu nebe fresku atu hodi debates. Korupsaun hadaet kuaje iha nasaun nee nia laran tomak, ho ninia modelu nebe oin-oin husi nebe kiik, hanesan korupsaun tempu (waktu), osan ate too ida nebe perigoju liu mak korupsaun ba Poder.

Virus korupsaun Poder (kekuasaan) ida nee mak perigoju liu. Ninia ironi mak moras nee sei nafatin mosu no hadaet iha kuaje areas hotu iha poder (kekuasaan). Moras korupsaun poder ( kekuasaan) fasil atu diagnosa. carakteristiku moras nee mak hanesan abujo de poder, no ida nee bele da’et ho lais. Ita hateten hadaet tanba inposibel abujo de poder nee sei la suksesu se ema nain ida deit mak halo ( bain-bain iha grupos). Maske objektivu ikus liu husi abujo de poder nee mak osan, maibe ninia rezulta (akibat) seluk sei sai perigoju liu. Tanba relasiona ba Povu no Nasaun ida nee ninia vida, ho nee sei sai perigoju liu se karik moras abujo de poder nee hadaet iha kriasaun de regras, Lei no buat importantes seluk tan. Exemplo ida nee mak perigoju teb-tebes kompara osan Nasaun nian nebe lakon.

Buat nebe sai perguntas se mak sai autor principal husi praktika habelar ou hafahe ga hadaet virus korupsaun ida nee, no bot oinsa ninia nivel imunidade. Atu resposta perguntas nee laos buat defisil ida mos. korupsaun poder (kekuasaan) so bele hadaet husi ema nebe kaer poder. Moras abujo de poder bele desenvolver husi ema nebe iha poder. Tanba sa mak sira bele hetan poder? Tanba ita foba sira poder hirak nee, no bain-bain sira iha nível de imunidade nebe as teb-tebes duke povu nebe hanesan sidadaun bai-bain. Ho nee ita hotu sai parte husi Causa? Laos tengki.

Halo lei ou regras iha Nasaun hanesan partes ida husi prosesu politika. Tanba husi prosesu politika ho nee ninia autor mak Politiko nain sira. Nee mak resposta kuaje los nian. Nasaun ida nee presija politico nain nebe nakonu ho vontade servi dor ba Nasaun. Servi signifika katak fo inportansia liu ba nesesariu Nasaun nian ( kepentingan bangsa) no Povu nian, tau as liu nesesariu Nasaun no Povu nian iha leten duke nesesariu privadu, grupos, clase sa tan nesesariu Partidu Politiku. Nasaun ida nee la presija Politiko nebe limpeja osan Nasaun, limpeja kualker sasan, ou sira nebe lolos nee laho ( tikus) maibe finji hanesan Politiku nebe diak.

Korupsaun hanesan isu ida nebe sempre hetan fatin iha kualker ema se deit atu koalia no hare ba isu nee, korupsaun isu nebe popular liu, Artistas Naionais ou internasionais sira nia popularitasaun la too atu sukat ou kompara ho isu korupsaun. Wainhira ita loke media massa liliu media cetak isu nebe la seluk la let ita sempre le kona ba mak isu korupsaun, nune mos iha komunidade nia let wainhira koko tur hamutuk rona katuas ou maluk joven balun dala lia halimar sempre ita mos rona laseluk la let nafatin sira mos koalia kona ba korupsaun, ate sira iha kbit hodi temi autor korupsaun sira nia naran, lahatene autor sira nee tebes komete iha korupsaun duni ou lae, maibe nee mak populasaun nia hare. Los duni korupsaun hanesan moras ida nebe hadaet ba mai ona.

Timor Leste hanesan Nasaun foun nebe fasil atu sai fatin ba praktika korupsaun. Hahalok nee ita hare hahu husi ukun an fofoun too oras ida nee povu nia moris nafatin kiak ba beibeik. Korupsaun fasil atu akontese iha instituisaun governu ( laos deit iha Governu maibe iha NGO barak mos halo praktika korupsaun, I iha ita nia uma laran rasik mos ita praktika halo korupsaun). Hahalok korupsaun mosu makaas hanesan tutu keu ida iha Nasaun nee nia laran parese ita nia lei nebe ninia implementasaun sei fraku. Comisaun Anti Corupsaun ( CAC) hari iha tinan 2 liu ba ho objektivu atu kombate Korupsaun maibe nee laos fasil ida ba CAC tan CAC hamrik husi zero no neneik ba neneik sei sai Hero.

Relasiona ho korupsaun nee, politik iha Nasaun ida nee hare nakonu ho impresaun kokomentu, aprendijajem, trial and error. Ema barak iha esperansaatu mosu mudansa ba Nasaun ida nee hodi mosu husi korupsaun nebe infectados kuaje iha kualker artikulasaun vida nasaun ida nee nian. Valor importantes mai ita hotu nudar sidadaun Timor mak nee ital abele intrega deit ba CAC mak luta hodi kombate korupsaun. Se ita hakarak Rai ida nee livre husi moras korupsaun entaun ita hotu tengki sai informador hodi hatutan informasaun ruma nebe karik ita hatene no hetan kona ba praktika husi korupsaun atu nune bele CAC bele hatene no prosesa. CAC ninia fungsaun hanesan Doutor atu nune kura no prevene moras korupsaun ida nee.maske defisil atu halakon maibe bele hamenus ou redus ituan hahalok korupsaun ida nee, defisil atu lakon tan korupsaun buat nebe encoberto (terselubung) signifika katak autor husi korupsaun sempre daet malun. Ohin loron ita moris iha ukun an, no Nasaun ida nee hamrik nudar Nasaun ida nebe Demokratiko tanba nee demokrasia labele sai deit hanesan ponte ida ba ema elit politiku sira hodi hariku an, familia no partido ou sira nia grupo. Nee duni hakbesik ba iha CAC hodi hatutan informasaun se karik hatene ema ruma involbe iha korupsaun atu nune CAC bele hola medidas hodi bele prevene lalais moras korupsaun nebe hadaet tun sae ona. Koperativa ho CAC hodi rejolve korupsaun atu nune hatudu katak sidadaun Timor ninia kontribuisaun ba Nasaun ida nee mos bot tebes hodi kombate korupsaun hahu husi Sucos, sub-distritu, distritu, mai iha capital Nasaun, Parlamentu, husi Jaco to’o Oekuse labele iha Laho (tikus) tur hodi ukun.

Negeri ini butuh politisi sejati, bukan polytikus yang artinya banyak tikus atau sekumpulan tikus (Heru Lelono)

Husi: Maximiano Boavida Pereira, S.I. Kom 
No. Hp : +67077907796 Email : coboy_max@yahoo.com 
Hela fatin : Ro-Ulo, Bahu, Baucau

Thursday, September 13, 2012

Kobransa Ilegal Partensia Korupsaun


STL, 13 Setembru 2012

DILI - Tribunal Distrital Dili (TDD) Kuarta (12/9), halao julgamentu ba arguido LD nebe deskonfia hetan akuzasaun forti husi Ministeriu Publiku, tanba, halo kobransa illegal  veteranus sira.

Kazu nee deskobre depois komunidade hamutuk ema nain haat husi suku Fahisoi, sub Distrito Lequedoe lori kordinador komisaun, Antigo Kombatentes da Libertasaun Nasional ba Tribunal, tanba nia halo kobransa illegal ba funu nain sira nebe simu osan pensaun.

Tuir akuzasaun ministeriu public nian katak, arguido LD nudar kordenador klandestina nebe rekolha dadus ema nebe mate iha tempu funu ba ukun rasik aan. Mas kestaun arguidu halo kobransa ba familia martires sira, wainhira simu ona osan. Vitima husi aktu arguidu nian maka Manuel, Alcino Vila Nova, Albertino da Costa Antonio Matias.

Hafoin rona akuzasaun, Tribunal fo opsaun rua ba arguido, mak hanesan, koalia, no nonok, deit, maibe arguido ne’e hili dalan nonok, hodi rona deit deklarasaun vitima sira mak, fo sasin ba tribunal kona ba akontesementu ne’e.

Iha fatin hanesan, vitima Manuel deklara katak, osan nebe nia fo ba arguido laos arguido mak husu maibe, vitima sira fo ba arguido hanesan osan pulsa nian, tanba arguido lakon tempu lao ba mai hodi trata dokumentus martires sira nian. “Hau fo osan ne’e ba arguido tanba hau hanoin arguido, uja tempu barak hodi trata dokumentus ami nian, tanba ne’e osan nebe hau fo laos fo ho liafuan ruma, maibe hau fo tanba hanoin arguido ne’e uja motor privadu hodi trata dokumentus martires sira nian.

Iha sorin seluk, vitima Albertino da Costa hatete ba tribunal katak, nia ho nia kolega nain tolu seluk, simu osan hamutuk, U$ 6500 osan nebe sira simu arguido mak trata duni dokumentus, vitima sira mos hanoin atu fo osan transporte, U$ kada ema ida fo 20, maibe, arguido la simu osan ne’e arguido nia hakarak kada ema ida fo U$ 200. “Hau ho kolega sira seluk, iha hanoin ona atu fo osan pulsa, maibe, arguido ida ne’e, hein deit mak, ema fo mos lae sisi fali ami hanesan osan tusan nebe ami debe husi arguido,”dehan vitima Albertino.

Kazu nee preside husi Juiz koletivo, Edite Palmira,(juiza presidente), Jose Maria de Araujo, Antonio Gomes, Jose Ximenes reprezenta husi Ministeriu Publik, no Olga Barreto reprezenta defensoria Publika. nes